Poola on suur... Aga chill...

Tervekest,

olen rõõmsalt kaunil Poola maal.
Just astusime välja ühe sõjaväelase autost, kes oli parashooter....karm värk.

Nüüd asume Praha poole teele, et ma saaksin kibedalt jõuda Inglismaale ning Grete Saksamaale ning sealt juba Innsbrucki, kus teda ootamas öömaja...

Hea töö, eksole! :)

Tartust alates oleme hääletanud 5 autoga ainult, 1 Tartu Viljandi, ohh kuidas temaga sai meil tarka ja reisijutte aetud ning lubas ikka minu eksperimendil silma peal hoida!

teine Viljandi Pärnu sõjaväelasega, kes meile natuke telgitaguseid pajatas...

kolmandaks saime super vedamisega ukrainlase, kes läks Ukrainasse, EHK meiega sõitis ta täpselt öeldes tervelt 8h(17-01). ÄGE... Põnev oli vestelda, kuigi ta eriti ei osanud keelt, kuid siiski põnev kultuuride vaheline jutuajamine.
Mina ja Grete lugesime väga palju raamatuid ning samuti mõnulesime pea aknast väljas, sest oli päike ja mõnus suviiiiiiiiii............. :D

pärast seda olime öösel kuskil teeääres, väga ebameeldiv, aga olgu inglid tänatud, meid võttis peale reka, kus saime ööd olla ning samas liikusime täpselt enda suunas ka edasi.

Hommikul visati meid välja ja pidime hommikuse jalutuskäigu tegema ja õigesse kohta kõndima ning I auto võttis meid peale ning saimegi 210 km jälle edasi, TORE... xD

Nüüd oleme kohvikus ja kirjutasime uue sildi valmis ja asume ründele. koht on väga jama, sest enne linna oleme, meil vaja teisele poole ning siin suht kiirtee, niiet peab leidma väljapääsu siit, aga küll me hakkama saame....

Ehk siis eksperiment läheb edasi, tee peal sain aru, et 2h võidan ma juurde ajavahe tõttu, mis meil Inglismaaga on! Oh õnnistust. :D

Eksperimendiks on veel nüüd aega: 94h, et olla lennujaamas... keset Inglismaad...

Eneseusk on kõige tähtsam, saan hakkama...

Eksperimenteerijast happy-go-lucky Laigu. :D